Keemiline koostis & granulomeetria

Kahe mereekspeditsiooni käigus kogutud setteproovidest analüüsiti esimeses järjekorras sette pinnakihi proovid. Analüüsid teostati 30-st Soome lahe proovivõtujaamast ja üldjuhul settekihtidest sügavuselt 0–3 cm ja 4–6 cm.

Kuumutuskao meetodil leiti proovide orgaanilise ja mineraalse aine sisaldus ning määrati toitainete sisaldus (N ja C). Kõrge orgaanilise aine sisaldusega setted on levinud Soome lahe sügavamas osas Tallinnast kuni Aserini ja Osmussaarest põhja pool (joonis 1). See on märksa suurem ala kui on varem registreeritud (Vallius & Leivuori, 2003). C/N suhte väärtused jäid vahemikku 7,3–10,5, viidates seeläbi üheselt, et sette orgaaniline aine on autohtoonse päritoluga ehk tekkinud kohapealsest materjalist.

Soome_laht_Corg_0-3cm

Joonis 1. Orgaanilise süsiniku sisaldus (%) setteintervallis 0 –3 cm.

Keemilised põhikomponendid meresetetes olid SiO2 (sisaldus keskmiselt 50–60%), Al2O3 (10–15 %), Fe2O3 (üldjuhul 5–7 %, ühel juhul kuni 8%) ja K2O (3–4,5 %). Na2O, Cl ja S sisaldus oli setteproovides väga varieeruv. Harukordselt kõrge oli MnO sisaldus proovimisjaamas 14SL–17, küündides kuni 3%-ni.

Mikroelementide analüüsid näitavad, et mõõdetud parameetrite varieeruvus on seotud proovivõtupunktide ruumilise paiknevusega ning ühtset seaduspära ei saa esile tuua. Mitmel juhul oli alumises (4–6 cm) settekihis märgatav kõrgenenud Hg sisaldus, näiteks Viimsi ja Pärispea poolsaarte ümbruses (kuni 0,34 mg Hg/kg). Kui keskmine Pb sisaldus settes oli u 30 mg/kg, siis mitmes proovivõtupunktis küündis see alumises analüüsitud settekihis >50 mg/kg (joonis 2). Kõrgenenud sisaldusi esines ka Cd ja Mn puhul. Nimetatud elementide sisaldused on kõrgemad kui varasemalt kirjeldatud Vallius & Leivuori (2003) töös.

Soome_laht_Pb_2014_3-6cm

Joonis 2. Pb sisaldus (ppm) setteintervallis 3 – 6 cm.

Granulomeetrilise analüüsi tulemused näitavad, et varieeruvus lõimises kahe analüüsitud settekihi vahel on üldjuhul väike, kuid osades proovivõtupunktides ka üsna suur. Analüüsitud setteproovid olid enamuses 3 cm paksused ja kirjelduse järgi vaheldusid neis heledamad ja tumedamad settekihid. Seetõttu oli tüüpiline lõimisegraafik neist setetest kahetipuline, st et visuaalselt nähtavates settekihtides on akumuleerunud erinev fraktsioon (Joonis 3).

Joonis_l6imis

Joonis 3. Näide tüüpilisest granulomeetrilisest jaotusest Soome lahe setteproovides. Proov jaamast 14SL-11 (0-3 cm).

P2O5_graf

Joonis 4. Fosfori sisaldus setteläbilõikes 14 SLM 7.

Vallius, H. & Leivuori, M. 2003. Classification of heavy metal contaminated sediments in the Gulf of Finland. Baltica 16, 3–12.